Tahtsin lihtsalt mainida, et kogu see armastuse postmortem stoori, mida siin jutustasime, on nüüd lahenduse leidnud - ma ei hakka kirjeldama kõiki sündmusi ja kohtumisi, mis on ühtkomateist muutnud, aga see oli õige asi, et see kõik lahti rebenes ..ma usun, et see oli karmiline suhe ja lahendas minus ning temas olulisi asju. Mind muutis see oluliselt tugevamaks - teda aitas, sh. lõpp (millest ma ei kirjuta, aga mis oli sõbralik, kuigi me tegime paar katset dramaatilised olla) ..üldiselt on mul nüüd ikkagi tema näol ka hea sõber, ma usun, ja see lugu ise poleks edasi välja kandnud. Aga ma tõesti kuidagi tõsiselt väärtustan seda kogemust ja sealhulgas eriti seda suve - ilma sellise võitluseta iseendaga oleks ma lihtsalt vaimselt ja füüsiliselt mandunud veel mõne aastaga ;) Nüüd, loodan, on midagi inspireerivamat - üks naine, väga hea sõber, kellega ma ei ole ammu saanud lihtsalt vabalt rääkida ja seigelda, aga kellega meil on sügav side juba ammu ja nüüd ka võimalus seda avastada ..see ei ole suhe, aga see on parem, kui suhe ;)
Ja muidu, üks kena lugu ka (kuulake valjusti või hiljem, soovitan ka täisekraani panna - kuskil teine või kolmas kuulamine - mitte küll päris järjest, vaid leebete lugudega vaheldumisi, et mõju suurendada - mõjus mulle kõige võimsamalt):
Lil Wayne - Drop the World ft. Eminem (muidu ma soovitan Eminemi taastusravi järgse temaatikaga tutvuda - alguses pisut harjumatu, aga ma hakkan juba vaikselt tundma, et sealt võib hakata tõsist ja tõsiselt head muusikat tulema ..või noh, räpp ja muusika on kohati natuke sobimatu paar, aga põhimõtteliselt).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment