Tihti usutakse, et mõiste "valesti mõistetud geenius" tähistab tundmatuid nimesid, sahtlisse kirjutavaid üksildasi olendeid.
Valesti mõistetud geeniused, siiski, on just need, keda hästi teame - Russell, Jung või Einstein. Kui paljud võiksid meist öelda, et mõistavad neid geeniusi õigesti? Kui paljud neid üldse vähegi mõistavad?
Mulle tundub järjest enam, et maailma probleem on ehk osaliselt võimetus ära tunda geeniusi algfaasis või tunnustada kõiki geeniusi - aga oluliselt suuremate implikatsioonidega on siiski teine probleem; maailm ei suuda mõista isegi neid geeniusi, keda ta tunnustab. Sellest saab aluse see, kui kitsarinnalised inimesed tsiteerivad avara ning vaba mõtlemisega geeniusi, õpetades nende saavutusi koolis valikuliselt - kuna kirglikumad, sügavamad ning tähtsamad tööd on suisa "ohtlikud" - ning viidates geeniuste üksikutele töödele kui kõrgemale autoriteedile, jättes samas teised üldse vaatluse alt välja ja ignoreerides tsitaate nendest töödest ...sellega luuakse andekatest isikutest väga lihtsustatud profiile, tänu millele saabki nende poolt tehtut pidada empiritsismi või puhta loogika kõrgsaavutusteks olukordades, kus geeniused ise on väitnud, et on need kaks ammu trandenseerinud - eks sai ju ka Maslow uurimus tipukogemustest alguse just maailma tippude uurimisest, kellele samas viitavad inimesed, kes on sellistest kogemustest kaugel, et tõestada, et need kogemused ei maksa midagi - tehes seda usulis-dogmaatilise väljajätlikuse, kontekstist välja rebimise ning nende inimeste poolt kirja pandud isiklikumate tööde täieliku ignoreerimise teel. Nii näiteks tuntakse Einsteini relatiivsusteooria - analüütiline töö - järgi, aga vähesed teavad üldse midagi tema maailmavaatelisematest ning sügavamatest töödest, nagu näiteks, et mis füüsika üldse on ..sest ta ei olnud empiirik!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment