Sellest Undo Uusi artiklist järelduvad järgmised väited:
- Ei ole olemas teadvust ega näiteks visuaalset pilti - on ainult protsessid ajus.
- Ei ole olemas ka fantaasiat - teadvuse ega visuaalse pildi olemasolu idee ei ole fantaasia, vaid neid asju ega fantaasiat neist lihtsalt ei ole. Välja arvatud juhul, kui tõlgendada fantaasiat mõne ajuprotsessi nimena, millel ei ole kogemuslikku aspekti, vaid mis seisneb puhtalt "elektronide liikumises".
- Ei ole olemas ühtegi aistingut muus mõttes, kui aju protsess.
Põgus pilk iseendale ütleb, et Undo Uusi artikkel on puhas nonssenss - nagu öeldakse, sedavõrd absurdne vale, et sellises mastaabis valet julgevad uskuda ainult väga intelligentsed inimesed. Sest töö on tõesti intelligentne - loogiline, täpne ja selge lõpuniarendus ideest, mis on sajandeid lääne inimese mõtlemist juhtinud; ideest, mille absurdsus saab lõplikult selgeks alles siis, kui see sellisel ilmutatud kujul paberile panna - nii, et oleks ilmne, et kogetav igapäevategelikkus sellesse pilti tõesti mitte kuidagi ei mahu.
Aga kui oleks teisiti - tahe kui fundamentaalne protsess
Naljakas on see, et paljalt selliste kogemuslike seisundite, nagu tahe, olemasolust järeldub selle fundamentaalsus loodusseadusena. Ehk siis - juhul, kui tahe on olemas, omab see fundamentaalset jõudu.
Nimelt - inimese tahe, teadvuses moodustuva aistingu komplekt tervikuna, realiseerub teatud piires. Sellele on allutatud teatud objektid - käed, jalad, mõtted -, mis sellele suurel määral reageerivad. Reageerivad selle tahtega kooskõlaliselt.
Mida see meile ütleb?
Tõene on üks kolmest:
- Inimese tahe omab reaalsusega otsest sidet - see mõjutab osakeste liikumist. Sellisel juhul see on jõud osakeste liikumise taga, nagu usub ka Schopenhauer - õigupoolest on inimlik tahe selle jõu üks keerukas struktuur.
- Inimese tahe ei oma reaalsusega päris otsest seost selles mõttes, et midagi vahetult muuta; küll aga on reaalsus ehitatud nii, et evolutsiooniliselt jääksid peale need struktuurid, mis arvestavad oma tahtega - ehk siis, tahtest lähtumine annaks reaalse eelise ellujäämisel. See on isegi veel müstilisem võimalus!
- Kolmas võimalus on see, et inimese tahe on juhuslikult sattunud kooskõlla inimese tegevusega ilma, et selleni oleks viinud ükski evolutsiooniline eelis. Aga kui sellist eelist ei ole - tähendab, eelis on mingil muul mateeria struktureerumisviisil -, siis on selle sündmuse tõenäosus nullilähedane. Ja hoopis olulisemas mõttes nullilähedane, kui näiteks elu tekke tõenäosus klassikalises füüsikas.
Kui uurida täpsemalt Undo Uusi teksti:
ReplyDelete> Küsime üldisemalt: Kas omadus "valu" võiks tähendada omadust kutsuda füüsikalises reaalsuses midagi muud esile? Ka siin on vastus eitav. Need, kes kaitsevad sellise omaduse nagu "valu" olemasolu, väidavad, et "valu" on omadus, mis iseloomustab valuaistingut ennast, seda, et see aisting ise on väga vastik. Niisugust tüüpi omadusi nimetatakse filosoofilises keeles "intrinsic" [siseomased]. Need ei ole omadused "teha või põhjustada seda ja seda", need on omadused "olla see ja see". Seetõttu puudub neil omadustel kausaalne jõud: need omadused on epifenomenaalsed. Ja järelikult ei saa olla mingit faktilist alust nende olemasolust rääkimiseks, nende olemasolu kinnitamiseks.
See eelmine lõik näiteks, kuna me siiski teame omadusest "valu", on tõestus, on me teame midagi, mis ei ole empiiriline!
See näitab ka teadmist hoopis teistsuguses valguses - tegelikuma, fundamentaalsemana.
Tähendab, et veel täpsem olla:
ReplyDeleteUndo Uusi artiklis on palju loogilisi, üheseid argumentatsioone - eeldustest järelduvad järeldused.
Iga sellise argumentatsiooni puhul, kui jõutakse järelduseni, mis on ilmselgelt väär (näiteks: aistinguid ei ole), siis saab selle järelduse eitusest järelikult järeldada, et vähemalt üks eeldus on väär - ja seda nimekirja esimeste eeldusteni välja. Mis omakorda tähendab seda, et oma analüüsi täpsuse poolest on see tekst efektiivne, et lükata ümber rida valeeeldusi ning hakata sellelt pinnalt, et need on väärad (või vähemalt üks igast komplektist) otsima maailmapilte ning loogikaid, mis oleksid tõesed. Sellest, et need eeldused on väärad, saab järeldada otse nii mõndagi, nagu siin tekstis ka näitan.