Ebateaduslik skepsis & alternatiivmeditsiin

Lugesin skeptik.ee leheküljelt Martin Välliku teksti alternatiivmeditsiini teemadel, mis kubiseb faktivigadest. Ennekõike skeptik.ee külastajate hulgas levinud soovmõtlemisest, et kõik valed teooriad oleks võimalik korraga ümber lükata - et üks mõiste, mille alla need koondada, muudab need sisuliselt üheks asjaks. Seda põhjendavad "skeptikud" Russelli teekannuga; teame, et Russell oli agnostik.

Tsiteerin Martin Vällikut:

“Alternatiivmeditsiin” on lodev kogum tegevusi, filosoofiaid, arusaamu, mõtteviise, loitsusõnu, maagilisi vormeleid, ravimiteks nimetatud nostrumeid jne, mille kohta mõned väidavad täiesti alusetult, et nende abil on võimalik diagnoosida haigusi ja ravida kedagi terveks.

Milles seisneb selle väite ebateaduslikkus? Nimelt selles, et reaalselt võetakse grupp teadusi, mis on lausa defineeritud nii, et neil ei olegi mingit selget ühist joont - seda tähendab "lodev grupp". Alternatiivsed - mille suhtes? Muidugi kõige selle, mis on litsentseeritud - ravimifirmad, väljaõppega arstid jne... Aga siiski on võimalik juba skeptik.ee saidilt välja lugeda, et ka osa sellist alternatiivmeditsiini on mõnes kohas litsentseeritud või päris arstide poolt välja kirjutatud - näiteks homöopaatilised ravimid.

Asi saab veel selgemaks järgmises väljavõttes:

Teinekord on erinevad süsteemid teineteisega karjuvas vastuolus.

Liitsõna “alternatiivmeditsiin” on praeguses keelekasutuses paremal juhul suhtekorralduslik sõnamäng, mille abil püütakse luua muljet, nagu oleks selle valdkonna harrastajatel midagi olulist ja tähelepanuväärset öelda, millega päris meditsiin ja avalikkus arvestama peaksid, kehvemal juhul aga eksitav vale ja tähendab konkreetsele inimesele enneaegset surma haigusesse, mis tänapäevase tõenduspõhise meditsiini abil ravitav on.

Martin Vällik teatab korraga, et erinevad süsteemid on karjuvas vastuolus - ning samas püüab näidata, nagu oleks see nn. alternatiivmeditsiin üks valdkond. Katse näidata seda ühe valdkonnana tekitabki olukorra, kus seda on võimalik korraga ümber lükata - lükkad mõned teooriad ümber, siis on ka teised kummutatud. Aga fundamentaalne loogikaviga on siin selles, et need asjad ei ole üks valdkond. Skeptik.ee seltskonnast kostaks siinkohal kurja nurinat, et jälle tehakse asja keeruliseks ja juba Russell on näidanud, et see on täiesti üleliigne tõenduskoorem ja asjad peaks saama korraga ümber lükata ...aga kas asju saab siis ka korraga tõestada? Kas siis, kui tõestada üks alternatiivmeditsiini teooria või süsteem, on sama käiguga tõestatud ka kõik ülejäänud? Ja mis on see loogiline side, mis seda põhjustaks?

Asi, mida eiratakse, on siiski see, et alternatiivmeditsiin ei ole üks "valdkond", vaid iga valdkond, mis veel ei ole tunnustatud, on ümber lükatud või millest on mööda vaadatud; iga valdkond, millele ei ole veel veenvat tõestust leitud või millele lihtsalt mingil põhjusel eelistatakse mingit muud - tegelikult ka iga valdkond, mis ei ole läbinud mingit juriidilist protsessi ...tegelikult ei ole alternatiivmeditsiinile ühest definitsiooni. Neid voolusid ei seosta mingi ühtne vormel, mille puhul võiks öelda, et kui see tõestada, on kõik alternatiivmeditsiini valdkonnad korraga tõestatud ja kui see ümber lükata, on nad kõik korraga ümber lükatud. Tegelikult eksisteerib suur hulk erinevaid valdkondi ja püüe käsitleda neid ühtse tervikuna on ülim etnotsentriline naiivsus.

Meditsiinist eristab neid tegevusi ja mõtteviise asjaolu, et mitte ühegi nn “alternatiivse” kohta pole olemas sellist tõendusmaterjali, mis nende toimet kinnitaks. Veelgi enam – paljude kohta on piisavalt tõendusmaterjali, et need ei toimi ja on otseses mõttes kahjulikud (nt paljud taimetuletised).

See näeb välja, nagu definitsioon. Tegelikult tuleb kohe peale seda välja, et usaldada tuleb üheselt sertifitseeritud arste, kes teavad täpselt - teised ei tea. Niisiis on ühest küljest definitsioon "tõenduspõhine", aga teisest küljest taandub see sellele - kellele tõendatud? Kes valib arstid?

Selleks, et oma ussiõli müügile, šarlatanlusele, posimisele, umbluu-teadusele, libameditsiinile, nõidusele, soolapuhumisele, nurgaarstlusele (inglise keeles quackery) positiivsemal energiatasemel resoneerivat aurat kanaldada, mõeldi välja üldsust eksitavad terminid nagu alternatiivmeditsiin (alternatiiv millele?), täiendmeditsiin (mida täiendamas? alternatiivmeditsiini?), holistiline meditsiin (”ravime kogu inimest, mitte haigust”), täiend- ja alternatiivmeditsiin (ingl complementary and alternative medicine – CAM, ka so-called complementary and alternative medicine – SCAM), integratiivne meditsiin (oskab keegi ette kujutada näiteks astroloogia integreerimist astronoomiasse?). Tõenduspõhisele koolimeditsiinile on antud sellised aunimetused nagu ortodoksne (vanaaegsed dogmaatikud), tavameditsiin (igav), allopaatia (vs homöopaatia), konventsionaalne (konservatiivsed ja jäärapäised), Lääne meditsiin (vs avar Ida), “tablett ja nuga”… elav fantaasia tuletaks kindlasti veel hulga.

Ja see on imho see koht, kus saab selgeks, millest jutt käib!

Mis on Martin Välliku arvates halb filosoofia (mida ta sõna-sõnalt siin maha teeb - ja mul on ükskõik, kui ta on valinud mõne seltskonna, kes just nende sõnade taha varjudes midagi halba teeb):

Täiendmeditsiin - need on igasugused valdkonnad, mille ülesanne on raviprotsessi toetada.
Holistiline meditsiin, integratiivne meditsiin - kus käsitletakse inimest tervikuna.

Ja mille poolt ta on:

Lääne meditsiin - versus avar ida.
Vanaaegsed dogmaatikud, tavameditsiin, konventsionaalsus - kõik, mis on üldtunnustatud, normiks kuulutatud.

Ma ei hakka pikalt seletama ühest, teisest ja kolmandast, vaid toon näite, kuidas tõenduspõhine holistiline meditsiin juba mõnda aega konservatiivsete vanaaegsete dogmaatikutega jagelenud on, kusjuures selleks ei pea olema arst, et mõista, kummal on õigus.


Nimelt aitasin ühel töökaaslasel kunagi tõlkida töid, mida tal koolis vaja oli. Teemaks olid paar nahahaigust, näiteks psoriaasis. Tegu on psühhosomaatiliste haigustega, mis tähendab seda, et haigus ei ole otseselt füüsiline ega vaimne, vaid seda saab käsitleda ainult holistlikult.

Põhimõte, kuidas asi toimib, on küllaltki lihtne kokku võtta (ja selle seletuseks oli ära toodud suur hulk korralikes teadusajakirjades avaldatud uuringuid, mida asjast huvitatu võib ise otsast otsima hakata):

1. Psoriaasise ja mitmete muude haiguste esimene väljalöömine järgneb suuremat sorti elulisele õnnetusele, närvivapustusele.
2. Kuna tegu on nahahaigustega, on neid võimatu varjata ning need hakkavad vähendama inimese enesehinnangut.
3. Enesehinnangu langusega seoses hakkab inimene vähem suhtlema, võib protsessi käigus kaotada töö jne...
4. Kõik järgnevad haigushood võimendavad neid effekte ja väga tihti muutub inimene täiesti eraklikuks; kõik need elulised keerukused omakorda põhjustavad uusi haigushoogusid.

Seega tekib selline nõiaring, kus üks asi mõjutab teist, teine jälle esimest, esimene teist jne...

Uuringu kokkuvõte oli järgmine:

• Sellised effektid on ammu tuntud ja tunnustatud.
• Sellised haigused eeldavad holistilist ravi - ainus võimalus on ravida kõiki aspekte korraga, sest iga aspekt taastoodab teisi; korraga on vaja psühholoogilist ravi, füüsilist ravi, sotsiaalset ravi ning integreerimist toimivasse elukeskkonda.
• Sellist holistilist ravi ei pakuta - enamus nahaarste piirduvad ainult ravimite ja konventsionaalse raviga.
• Kõik see on ammu teada ning tegelikult päris selge, mida peaks tegema.

Sõnakasutuste poolest (milliste argumentidega vastandutakse), peavoolu arstiteadusest kõrvale jäämise poolest jne.. vastab see kõik täpselt Martin Välliku kirjeldusele ebameditsiinist. Ainus probleem - see on täiesti tõenduspõhine. Siiski on tegu alternatiivmeditsiiniga. Ja see üks näide on ainult esimene samm - Martin Välliku artikli eksitavus, lahmivus ning mõistetega hämamine saavad selliseid näiteid juurde otsides järjest selgemaks. Tõenduspõhist ei ole selles artiklis midagi.