Mis on Jumal?

Taustast: kunagi uurisin erinevate uskude jumalanägemusi ning tegin enda "jumala olemasolu tõestuse". Sellele heideti ette ühest küljest, et Jumal tuleks ära defineerida ja kas see definitsioon ikka vastab Jumalale; teisest küljest, et see ei ole falsifitseeritav - mis tähendas antud juhul, et ma olin kõrvaldanud hoolega kõik vastuolud loodusteadustega ja jälginud, et minu poolt kirjeldatud entiteedi olemasolu järelduks üheselt ja vääramatult mulle teadaolevast. See on viinud mu pikkade arenguteni, mis on näidanud kogu selle vaidlusaluse küsimuste täit mõttetust; ma ei usu, et Jumal on või ei ole - ma arvan, et sellel küsimusel puudub sisu või tähendus. Küll aga olen ma veendunud, et Jumala uurimine on reaalse Universumi reaalsete asjaolude uurimine ja et see on oluline teadus; ateistid mängivad selle arengus tühist rolli.

Mis on Jumal?

Annan neli klassikalist vastust minu poolt stiliseeritud vormis.

Jumal kui üldkehtiv - Jumal on kõikide asjade sisemine loogika, üldkehtiv printsiip, mis juhib kõike. Loodusteadused on seega uurimused Jumalast, ühest Jumala aspektist.

Jumal kui ühisteadvus - Jumal on "üldväli". Küll mitte füüsiline väli kaasaegse füüsika mõistes, ent pigem nähtuste sisemine seostatus väga suures plaanis.

Jumal kui visioon - Jumal on ideaalse religiooni kehastus, arenev jõud, mis loob kooskõla, harmooniat ja armastust; Jumal on armastus. Saatan, sellisel juhul - sest üheski teises Jumalanägemuses Saatanat ei eksisteeri - on nende jõudude ja sündmuste summa, mis seda protsessi pidurdavad. Evolutsioon on Jumala teener, täidesaatev jõud - evolutsiooni printsiipide mõistmine on üks võti Jumala tahte ja teede mõistmisel.

Jumal kui kõik - see on enamuse Jumalamõistete mõistmise alguspunkt; Jumal on kõikide jõudude, nähtuste ja seaduste summa. Sellise Jumala tahet saab mõista, vaadeldes teda lihtsustatult ühisteadvusena; tema olemuse mõistmiseks tuleb vaadelda tema üldkehtivat aspekti; tema arengu ja siseheitluse mõistmiseks visioonina.

Skeptiline uurimus Jumalast - väide, et "Jumalat ei ole", ei tähenda mitte midagi ilma mõne positiivse väiteta Jumala kohta. Seega taandub see alati küsimusele: "mis Jumal ei ole?" Väide, et Jumalat ei ole, on tavaliselt seotud selliste positiivsete väidetega skeptiku teadvuses, mis tema loodustunnetusega kokku ei lähe; tavaliselt ei vaevuta tõestama, et Jumala olemasolu selliseid väiteid eeldaks. Näiteks usk, et Jumal peaks olema inimesesarnane tegelane (ent see on ainult üks võimalik tõlgendus väitele, et Jumal "lõi inimese oma näo järgi", rääkimata sellest, et see väide ise ei ole Jumala algne definitsioon, vaid metafüüsiline järeldus).