Mida väidab astroloogia?

Astroloogia on peamiselt alkeemiast välja kasvanud teadus. Kuigi ma ise ei ole veendunud astroloogia kehtivuses, tahaksin kummutada mõningasi müüte ja teha mõningasi täpsustusi.

Müüt: Astroloogia kehtimiseks on vajalik, et tähed avaldaksid inimtegevusele mingit mõju.
Ei ole tõsi, üldiselt on tähtede mõju inimesele astroloogias üsnagi kõrvalise tähtsusega faktor.

Tegelikult on kolm võimalust, mis muudaksid astroloogia kehtivaks:

1. Inimesed avaldavad tähtedele mingit mõju.
2. Tähed avaldavad inimesele mingit mõju.
3. Sama asi avaldab tähtedele ja inimesele mingit mõju.

1. on astroloogide ja astronoomide mõlemi arvates ebatõenäoline - selline mõju on liiga nõrk, et sellest üldse midagi järeldada. 2. on küllaltki naiivne suhtumine astroloogiasse, mida siiski leidub. 3. on siit kõige lähem autentsele alkeemilisele seletusele.

Alkeemiline seletus lähtub pigem akausaalsest, kui kausaalsest mõjust. Sellist akausaalsete mõjude süsteemi on Jung kutsunud sünkroonsuseks.

Tähed on huvitav viis sünkroonsuse mõiste selgitamiseks - seda isegi juhul, kui klassikaline astroloogia ei kehti. Sünkroonsus on akausaalsete sidemete teooria, kus akausaalne side on selline, mis ei lähtu põhjusest ja tagajärjest.

Akausaalseid sidemeid on mitut laadi:

• Loogilised, matemaatilised sidemed. Näiteks, kui näidata, et mõni väli on alati teatud kujuga - näiteks ümmargune -, siis lähtuks selle välja ühe kaarenurga mõõtmisest rida fakte asjade kohta, mida ei ole mõõdetud. Selline side on akausaalne - üks nurk ei põhjusta teist, vaid puhtpõhimõtteliselt saavad need eksisteerida ainult teatud seoses.
• Ühise esivanemaga sündmused. Need on asjad, millel on sama põhjus kaugel minevikus või mis on aja jooksul erinevate kokkupuudete käigus harmoniseerunud. Nii on meie ökosüsteem akausaalselt seotud - ei saa näidata, et üks asi selles oleks põhjustanud teist, küll aga on kõik need asjad seotud, sümbiootilises seoses. Selline harmoniseerumine toimub aja jooksul - mõõtes neid mingil kindlal ajahetkel, saab neid vaadelda läbi akausaalse loogika.
• Kausaalsed sidemed. Kausaalne side on akausaalse erijuht - kausaalsus omab mingit tähendust ainult siis, kui tõsta ajatelg eraldi esile. Tegelikult ei ole võimalik kunagi lõplikult tõestada, et kausaalne side ei ole akausaalne - aja suunda ei saa tõestada. Saaks tõestada seda, kui samast põhjusest tuleks alati sama tagajärg, aga samal tagajärjel võiks olla väga erinevad põhjused - so. loogilist suunda, millest saab tuletada mida. Ehk siis - saaks tõestada, et varasemast ajamomendist saab tõestada hilisemat, aga hilisemast varasemat ei saa. Aga ei saa tõestada midagi muud - aeg ja aja suund kui sellised on tunnetuslikud nähtused.

Need on siis näited, kus ülevalt alla minnakse akausaalsest kausaalseks.

Loetlen mõned sidemed, mis on inimeste ja tähtede (nimetan siin artiklis kõiki taevakehasid traditsiooniliselt tähtedeks) vahel:

• Päikese magnettormide ja planeetide seosed, mille uurimine on hetkel käimas.
• Paljud loomad, linnud ja putukad orienteeruvad tähtede põhjal, mis tähendab, et nende närvisüsteemi teatud osad on tähtedega sünkroonis; küsimus siis selles, kas need osad on seotud ka muude eluliselt tähtsate osadega.
• Kuu liikumine ja tõusulaine Maal.
• Päikese ja Maa liikumine on seotud kahel ilmselt viisil: öö ja päeva vaheldumise ning aastaaegade rütmi kaudu.
• Taevakehadel on magnetväljad - need magnetväljad on omavahel seotud.
• Osakeste spinnide vahel on seosed, mis toimivad suurtest kaugustest hetkeliselt. Selliseid seoseid uuritakse ka paljude sünkroonis spinnide (omavahel tihedalt seotud osakesed) ja mõne kaugema üksiku osakese vahel. Seda kutsutakse mittelokaalsuseks. See on vaieldav, aga see on huvitav koht, kustkaudu lisa otsida.
• Paljude astroloogide generatsioonide tegevusest lähtuvad seosed - nagu on olemas nimemaagia, võib inimesele mõjuda ka paljalt fakt, et ta teab, et on õhu elemendist. Märkimisväärne, et ükski astroskeptikute katse ei ole leidnud selle ilmse seose vähimaidki tagajärgi!

Nüüd, loetlenuna need sidemed, tekib üks oluline lisaside - selliste rütmide toimimine paljude aastatuhandete jooksul. Ilmselge on see, et elusolendite - faktiliselt kogu Maa ökosüsteemi - evolutsioon on viinud selle sümbioosile Päikese liikumisega Maa suhtes (relatiivselt). Kõik taimed ja olendid muudavad oma vormi seoses aastaaegade vaheldumise - Päikese liikumisega. Bioloogiline ja planetaarne kell on sümbioosis, nagu ütleks mõni astroloog selle nähtuse kohta.

Nüüd - kas näiteks mõne kala ellujäämisšanssi tõstaks sünkroonsus Kuu liikumisega? Kas mõni magnetväljadele tundlik bakter peaks enda juures midagi muutma vastavalt fluktuatsioonidele Maa magnetväljas? Kui selline sünkroniseerumine mõne planetaarse nähtusega toimub ühes ökosüsteemi osas, siis teised osad peavad samuti kergelt selle rütmiga arvestama hakkama. Tekivad rütmid, mis on seotud tähtede liikumismustritega Maa suhtes.

Sellised rütmid elaksid tähtedest endist sõltumatut elu, kui paljud biloogilised kellad ennast millegagi sümbioosi viivad, siis ülejäänud võivad omandada samad rütmid ilma, et nad üldse vahetult planeetide liikumist mõõdaksidki.

Sellist sünkroonsust tekitaks ilmselt järgmised nähud:

• Iga magneetilise või muu resonantsi või mõju muster, mis mõjutaks mistahes keemilisi protsesse Maal; iga olend, kes sõltub sellistest keemilistest protsessidest, läheks evolutsiooni käigus selle mustriga sünkrooni.
• Iga magnetvälja kuju muutumine, mis mõjutab selle põhjal orienteerumist või muid sellega seotud protsesse. Iga olend, kes sellest sõltub, looks endas vastavad bioloogilised kellad või tegutseks lihtsalt sellega kooskõlas, sundides selliseid kellasid looma neid, kes temast sõltuvad.
• Iga mõju, mis lähtub ajast, kui päikesesüsteem oli ühtne mass - misiganes resonantsid, mis sellest ajast säilinud on.
• Iga mõju, mis tekib näiteks väga nõrgast miljoneid aastaid kestnud rütmist - kui tekitada veeanumas stabiilselt pöörist, liigutades ringiratast peenikest nõela, siis mingi hetk pöörleb juba väga suur veemass selle nõelaga sünkroonis.

Müüt: astroloogia kummutab see, kui näidata, et selle käsitlus astronoomiast (taevakehadest) on aegunud.
Väide on õhust võetud.

Tegelikult on tähtis, et oleks kaks seost:

1. Seos astroloogiliste kaartide ja taevakehade liikumise vahel, mis on ilmselge.
2. Seos taevakehade liikumise ja inimsaatuste vahel, mis on küsimärgi all.

Seos astroloogiliste kaartide ja kaasaegse astronoomilise sõnavara või heliotsentrilisuse vahel on täiesti kõrvaline, selle puudumine ei ole vähimalgi määral argument astroloogia kahjuks.

Müüt: astroloogia kasulikkuseks on ilmtingimata vaja seost ennustuste ja taevakehade vahel.
Väide ei ei ole 100% tõde, kuigi on kahest eelmisest märksa mõistlikum.

Astroloogilised ennustused, peale selle, et püüda ennustada tähtede järgi, ammutavad tähtede liikumistest ja seisudest inspiratsiooni.

Astroloogi jaoks on loomulik vaadata inimest, vaadata tähti ning seejärel teha järeldusi. Astroloog tunneb alkeemilisi seoseid, mis on tema järelduste peamine alus. Poeetiline keel, mis on alkeemiaga seoses välja töötatud, jätab lahtiseks just selle, mida alkeemilise süsteemi põhjal öelda ei saa, väites samas ka asju, mida alkeemiat põhjalikult tundmata on raske mõista, aga mis alkeemilise süsteemi sees väga kindlat tähendust omavad.

Nii, nagu füüsika on kogu oma keeles ja sõnastustes ehitanud üles mõistestiku, mis sisaldab sisemist ebatäpsust kõrvaldamaks ennustuste ebatäpsust - nimelt ei saa mõõta korraga asukohta ja kiirust, seega on loodud "poeetiline" väljendusviis, mis väljendab just seda, mida mõõta saab. Ka alkeemiline poeetiline keel on üles ehitatud nii, et see väljendaks seda, mida ennustada saab. Ja siin tekibki küsimus - kas see oma aastatuhandete pikkuse lihvimise käigus tähtede põhjal üldse midagi väljendab, mis ei kehtiks kõikide inimeste kohta? Kui suur on astroloogia informatiivsus? Ja see küsimus, väidan, ei ole lahendust leidnud - tihti käib sellega kaasas eelarvamus, et alkeemia on aegunud. Alkeemia ei ole aegunud - viie elemendi süsteem on äärmiselt huvitav, tunnetuslik ning väljendab paljusid sotsiaalseid ja psühholoogilisi tähelepanekuid, mida muul moel on keeruline sama autentselt ennustada või meelde jätta. Aga seos tähtedega ...see on küsimärgi all ja pigem väga kahtlane - kas saaks astroloogiat edasi arendada?

Aga, mis on tähtis - kas astroloogi klient saab sellest külastusest täpset kasu. Milline peaks olema astroloogi kutseeetika? Kus tekib risk, et klient tänu tema olekule ja väljendusviisile loobub mõnest muust teenusest, mis tema reaalelulise probleemi kiiremini lahendaks?

Üks oluline faktor on see, et kui astroloogi, kliendi ja astroloogia vahel tekib selline sümbioos, mille käigus klient muutub mingil kombel tugevamaks, teadlikumaks või psühholoogiliselt tervemaks, siis on astroloogia õigustatud.

Mida on uuritud veel, mis võib anda seoseid:

• Astroloogia sarnased süsteemid, kui need ka ei oma "teaduslikku alust" selles mõttes, et nende teooria oleks teaduslikult tõestatud, omavad tugevat teaduslikku alust selle kaudu, et need võivad pakkuda vabade assotsiatsioonide alusraamistikku, mille pinnalt saab teha tegelikult autentsemaid järeldusi, kui ilma selleta.
• Sünkroonsus võib pakkuda tuge astroloogiale muude juhuste kaudu - näiteks võib vilunud astroloogikülastaja minna astroloogi juurde alateadliku valiku kaudu just nendel päevadel, kui astroloogil ("tähtedel") talle midagi öelda on.
• Kuna astroloogilisi süsteeme ja lähenemisi on mingil määral valida, võib sünkroonsus ja otsingud, katsetamised, viia inimesi kokku ka just nende astroloogiliste süsteemidega, mis on nende elurütmidega kõige paremas kooskõlas.

 Samuti - kas on näiteks psühholoogilisi profiile, mille puhul oleks astroloogilt saadud info inimesele vastuvõetavam ja sobivam, kui näiteks psühholoogilt saadud info?


Uurima peaks kõike seda ja paljut muud enne, kui hakata astroloogia kohta üheseid ja lõplikke otsuseid langetama - kas iga asi peab üldse olema "teaduslik", et olla kasulik? Kas näiteks armastus peaks tuginema teaduslikule teooriale, instinktidele või sisetundele? Kas kogu inimelu tuleb taandada teaduslikule teooriale? Kas inimene on loodud nii, et muutub kõige efektiivsemaks siis, kui tema aju töötab teadusliku teooria, sellest tehtud järelduste ja järelduste põhjal langetatud otsuste tsüklis? Kuidas jäävad ellu loomad, kelle ajus teadust ei olegi? Ja kui inimene mõtleb teisiti, näiteks animistlikult ja mitteteaduslikult, siis kas ei pea ka teooria, mida ta sellel hetkel kasutab, olema mitteteaduslik - sest teaduslik teooria, kui seda kasutada näiteks vabade assotsiatsioonide meetodil, muutub absurdiks, aga alkeemiasse ei ole jäetud midagi, mida ei saaks kasutada muuhulgas just nimelt vabade assotsiatsioonide meetodil.