Õpetused ja saladused

Tahan kirjutada ühest üsna raskesti hoomatavast teemast, mis siiski on osutunud väga eluliseks - millistel alustel jagada elulist informatsiooni? Minu kunagine seisukoht, mis on osutunud destruktiivseks - jagada elulist informatsiooni kõigile võimalikult suurtes kogustes lootuses, et selline tegevus iseeneses parandab üldist eluolu. Sellise suhtumisega olen endale ikka ja jälle tõsist kahju põhjustanud ja seega panen kirja enda revideeritud lähenemise.

Mis on õnne soovimine?

Sünnipäevadel, jõuludel ja muudel tähtpäevadel on kombeks soovida inimestele õnne. Õnnesoovid jaotuvad robustselt kahte kategooriasse - sisulised ja vormilised. Sisulise õnnesoovi sisuks on sisemine taotlus, et teine inimene oleks õnnelik ja jõuaks õnneni; selline õnnesoov on energeetiliselt jõuline ja sarnaneb religioosse õnnistusega, mille jõudu kõik teame. Vormiline õnnesoov on kombe täitmine - see näitab, et inimene vähemalt püüab tsiviliseeritud olla. Õnnesoovi puudumine näitab igasuguse püüdluse puudumist - nii sisulise, kui vormilise. Siiski on sisuline õnnesoov ainus, mis omab kvalitatiivset väärtust, tegelikku realiseeruvat jõudu. Statistiliselt leiame vormilisi õnnesoove ilmselt märgatavalt suuremas koguses, kui sisulisi - elu on suures osas vormiline ning see vorm omandab sisu heal juhul vanusega.

Õnnesoovide sisuline väärtus

Õnnesoov, et olla ehe, sisaldab mitmesuguseid väärtusi, millest mõned:

• Harmoniseerumine - õnnesoov väljendab sügavat tahet harmoniseeruda teise inimesega; harmoniseerumine seisneb ühise taotluse otsingus. Ühine taotlus on selline taotlus, mis tagaks suuremat õnne nii õnne soovijale kui vastuvõtjale.
• Sotsialiseerimine - õnnesooviga kaasnev taotlus sisaldab teise inimese ja ümbritseva keskkonna harmoniseerimist; kõik inimesed, kellega kokku puutume, on puhvriks meie ja ühiskonna vahel. Kirgas õnnesoov sisaldab selle inimese taotluste hoomamist ja teadvustamist, kellele õnne soovitakse; sellega kaasneb püsiv soov selle taotluse realiseerumiseks ning vastavad sotsiaalsed signaalid.
• Lahenduse otsimine - õnnesooviga kaasneb sügav ja intensiivne lahenduse otsing kõigele, mis seisab õnnesoovi saaja ja tema suureneva õnne vahel, tunnetatakse kõiki pingeid õnnesoovi adressaadis ning püütakse leida sisulist lahendust, visualiseeritakse tema võimalusi õnnele läheneda või õnne suurendada.

Õnnesoov on enda taotluse harmoniseerimine teise inimese taotlusega - see omab reaalset õnneni viivat jõudu, millise alahindamine kipub olema läbitunnetamata elu sümptom. See tähendab - õnnesooviga kaasneb tunnetatav psühholoogiline laeng, hetkeks avaldub inimese sügavam taotlus teise inimese suhtes.

Tänu otsimine

Üks olulistest jõududest, mis inimest psühholoogilises reaalsuses edasi peaks viima, on tänutunne - see on inimest arendav jõud, mida otsida ja mille pinnalt otsuseid vastu võtta. Ehe tänutunne koosneb mitmesugustest komponentidest, samuti ka tänu otsimine.

Tänutunne on olemuslikult mitmeid asju korraga:

• Tunne, millel on selge mõju inimese hingele, psüühikale. See mõju on palju laiem ja sügavam, kui muude mõistete kaudu kergesti välja saab tuua.
• Õnnesoov - tänutundega kaasneb, selles sisaldub õnne soovimine teisele inimesele; tänutunne süvendab õnnesoovi.
• Kõrgendatud meeleolu - tänutunne kõrgendab tänu tundja meeleolu, harmoniseerib tema hinge ümbritseva reaalsusega ning vähendab pingeid.

Tänu otsimine sisaldub samuti mitmes aspektis:

• Harmoniseerumine - kui suuname enda õnnesoovid ning teiste inimeste kasuks tegutsemise selliselt, et saada tagasisideks tänutunnet, võime olla kindlamad, et ka reaalselt harmoniseerume nende inimeste taotlusega; vastasel korral on meie tegevuses ilmselt mingeid vigu - mingeid mõjusid teisele inimesele, mis on negatiivsed või ei lähe tema plaanide, soovide ja taotlustega kokku. Tänutunne on positiivne tagasiside, mille "jahtimine" enda tegevuse kooskõlastamisega on märksa etem, kui tundetu ja robustne katse olla "hea inimene" mingis endale arusaadavas mõttes.
• Kooskõlastamine - tänutunde saavutamine eeldab enda taotluse teise inimesega seotud osade kooskõlastamist temaga, enda temaga seonduva taotluse kõikide aspektide arutamist. Saavutamaks tänutunnet, tuleb oma tegevus muuta läbipaistvaks ja avalikuks, kõrvaldada sellest vandenõu elemendid - teise inimese kasuks tegutsemine, mis on tema eest varjatud, põhjustab pigem sisemist frustratsiooni, mitte tänutunnet. Sellist õigust ei ole kellelgi.
• Valik - jahtides tänutunnet, arendame enda taotluse ja tegevuse teiste inimestega seotud osi nii, et see puudutaks nende jaoks olulisemaid küsimusi ning oleks arvestav ja mõistev, ei sisaldaks neid haavavaid või nende huve riivavaid komponente. Samuti, teisest aspektist, valime nii välja paremaid inimesi, kelle huvidega tugevamalt arvestada, kujundame enda tahte ja taotluse nii, et see pakuks neile inimestele edumaad ...see omakorda tõstab neid inimesi, kes praktiseerivad tänutunnet, sotsiaalselt ülespoole, muutes tänutunde kui sellise autentsemaks; tagasisidestades tänutunde positiivse taotlusega, muudame ka tänutunnet ennast objektiivsemaks ning tõstes autentse tänutundega inimesi sotsiaalselt, muudame nad eeskujuks teistele.

Tahte laiendatavus

Inimese tahe oma seesmise jõuga on piiramatu, piiritlematu ...arendades oma tahte nüansse, muutes seda laiemaks, suudame hõlmata sellega rohkemate inimeste taotlusi ilma, et selle jõud ühe inimese suhtes väheneks. Kõik, mida tegelikult tahtesse investeerime, on selle kujundamiseks kuluv aeg - kooskõlastades seda rohkemate inimestega, muudame seda järjest võimsamaks ja hõlmavamaks, kaotamata tegelikult selle jõudu üksikjuhtudel. Siin loeb iga mõte, iga sisemine taotlus, mida teise inimese suhtes tunneme - igaüks neist mõjutab meie taotlust tervikuna ja seeläbi reaalseid protsesse.

Tahte laiendamine koosneb vähemalt  kolmest osast:

• Pingutus - tahte muutmisse, harjumuse, suhtumise ja reflekside kujunemisse, investeerime pingutust. Tugev positiivne pingutus enda tahte mõjutamiseks teise inimese suhtes omab püsivat väärtust selle inimese elukvaliteedis.
• Tagasiside - teiselt inimeselt saame tagasisidet, suures osas mitteverbaalset, tema suhtumise näol meisse meie tahte avaldumise hetkedel või nendega seoses; selle tagasiside suhtes peab meie tahe olema intensiivselt paindlik. Meie tahe peaks intensiivselt, pingutust sisaldavalt, painduma ja muunduma vastavalt sellele, millist tagasisidet saame - vastasel korral on taotluse puudumine parem, kui selle olemasolu, sest siis mõjutame tema saatust küll, aga mitte tema huvides. Positiivne tagasiside on tänu või kergus, negatiivne on frustratsioon ja ärritus, hullemal juhul viha.
• Mõtlus - selleks, et enda tahet kujundada ja harmoniseerida, peame süvenema teise inimese huvide mõistmisse, tema sisemise taotluse hoomamisse; ainult selline taotluse kujundamine on tulemuslik ning ei kohta vastasseisu, mida laseme võimalikult vahetult kujundada teise inimese isiklikul taotlusel, harmoniseerudes sellega ja võimendades seda. Igasugune õnnesoov, teise inimese suunas suunitletud taotlus, mis seda intensiivselt ei taotle, on olulisel määral alaväärne.

Teise inimese huvid võivad olla teadvustatud, teadvustamata või talle endalegi tundmatud; viimasel juhul on vaja ka kooskõlastust - viimasel juhul, kui tunnetame tema teadvustatud huvide ning tegelike vajaduste vastuolu, peame pakkuma talle veenvat ja aksepteeritud tagasisidet tema vajaduste kohta enne, kui võime oma taotluse neile suunata. Vastasel korral tegutseme destruktiivselt - teine inimene ei mõista oma vajadusi ei kogemuslikult ega meie kaudu, sattudes seega meie taotlusest sõltuvusse. Teise inimese vanusega see vajadus kasvab. Loomulikult on see kõik veel palju keerulisem ;)

Eluliste ideede jagamine

Müstikas jaotuvad õpetused kolmeks:

• Avalik õpetus - see on see, mida räägitakse kõigile.
• Esoteeriline õpetus - see on see, mida kirjutatakse ridade vahel või antakse edasi otse.
• Salajane õpetus - see on see, mida on võimatu edasi anda sellele, kes ei ole jõudnud isikliku kogemuseni, investeerinud isiklikku aega ja pingutust.

Igal inimesel kujuneb elus välja palju kasulikke arusaamu, mille edastamine teistele inimestele võrdub nende tahte võimendamise, nende jõu suurendamisega. Elus ringi liikudes kulutame oma aega ja pingutust sellele, et võimendada neid jõudusid, mis on meile soodsad - ja selline valikuprintsiip peaks siin eriti tugevalt kehtima. Tänutunne ja pikemas perspektiivis õnnesoov on see, mis on oluline tagasiside - peame selgelt mõistma, kes tahavad, et me kuidagi toime tuleks; kes taotlevad meie suurenevat õnne ja huvide realiseerumist; kelle jaoks on olulised ka meie tipukogemused ja täielik vaimne teostumine. Peame suunama oma pingutuse sinna, kust kiirgab meieni tänutunnet; peame pingutama nende jõudude võimendumise nimel, mis on meile soodsad ning meie taotluse suhtes arvestavad.

Ülejäänud on need, kes ei taotle meile midagi või taotlevad halba - me ei pea mõtlema nende heaolule, vaid peame otsima pigem nende eetilisi puudujääke. Kes ei taotle meile midagi, nende suhtes puudub meil õigus midagi soovida või teha; kes taotlevad meile või teistele halba, nende tahet on meil õigus kontrollida ja arendada. Esmalt tuleb laduda alusmüür - eetiline taotlus, arengutahe. See võib olla väga tänamatu töö, reeglina ka tulemusetu - üldiselt ei tasu sellele palju aega kulutada, tuleb luua tõhus kaitse ning keskkond, kus hea tahe ning eetika võiks areneda. Kui sellist keskkonda ei loo, võib see saada saatuslikuks.

Vahel, kui olen inspireeritud, kiirgab minust palju teistele kasulikku infot. Vaimsemalt - jõudu. Tagasiside võiks jaotada kolmeks:

• Tänutunne - see on tee minu taotlusega harmoniseerumiseni, tekib jõu ja ideede, tahte ja taotluse tagasisideahel, mis võimendab mõlemat poolt; saan inspiratsiooni ja uusi ideid tagasi ning tekib ka isiklik tänutunne, vastastikuse tänu alusel moodustub harmoniseeruv taotlus, mis on mulle endale võimendav ja minu huvidele kasulik.
• Ükskõiksus - sellest ei ole midagi, aga ma ei peaks kulutama oma aega ja tegelema sellega, et visualiseerida sellele inimesele kasulikke muutusi. Peaksin käsitlema teda ühena paljudest - minu taotlus üldiseks heaoluks on kindlasti taotlus sellise inimese kasuks, ent sellega ei tasu minna isiklikuks.
• Ahnus - on inimesi, kes võtavad infot, nagu kuri koer kondi; krahmavad selle ja jooksevad sellega nurga taha. See on spetsiifiline reaktsioon - sellega kaasnevad positiivsed avaldused minu suunas, silmakirjalikud õnnesoovid, ent selliste inimeste koondumine minu vahetusse ümbrusse on alati toonud endaga kaasa halba; sellistes tingimustes info jagamine on endale kahjulike jõudude võimendamine, üldise destruktsiooni alus. Need inimesed peavad õppima midagi muud - mitte seda, mida nad vahetult otsivad. Neile tasub anda aluseid, mille pinnalt ennast arendada, näiteks budistlikke alusprintsiipe (kaheksatahuline tee, neli tõde jms.), mida on täiesti võimatu kasutada kellegi kahjuks; võib-olla ka I Chingi stiilis raamatuid, mis pakuvad sügavaid elulisi tõdesid, aga eeldavad sedavõrd kindlalt, et lugeja on eetiliselt väga arenenud inimene, et nende sisu muutub mõttetuks ja kasutuskõlbmatuks sellele, kes ei ole - tema huvidega ei ole lihtsalt arvestatud ja talle kasulikke arutluskäike ei ole läbi töötatud; sellised raamatud sisaldavad vähe müra ning palju kasulikku teavet kõigile.

Mõttetu edevus ning ambitsioon on jagada teavet selleks, et olla teavet jaganud ning tõestada enda teadmisi; teavet tuleb jagada selleks, et saavutada üldist arengut ning paremat elukvaliteeti endale ja teistele (just selles järjekorras). Mõttetu on ka oodata, et keegi, kes ei harmoniseeri enda tahet sinuga, näeks väga vaeva, et seda üldisemalt harmoniseerida - teistega või ühiskonnaga. Endale suunatud tagasiside hindamine on täiesti piisav alus, et otsustada, kellel on puudu eetikast ja arusaamast, et headus võib tuua hüvesid endale ja teistele; teistele suunatud tagasisidet tuleks hinnata alles selleks, et saada aru, kas inimese jõud on üldises mõttes võimendamist väärt.

Positiivse tagasisideahela loomine ja võimendamine on oluline - see loob kultuurilist mustrit, mis levides, arenedes ja uutele tasanditele tõustes reaalselt meie elu parandab, energeetilist tasakaalu võimendab ...hea tahte energiseerimine, energia heatahtestamine - need on kaks asja, mida tasub teha, olulisuse järjekorras. Hea tahte energiseerimine loob positiivse fooni hüvangulisest taotlusest, mille paistel on parim otsida isiklikku õnne.

Teame ka, et on palju müstilisi teadmisi ja "salateadmisi", mis on kurjades kätes kasutud ning mille tegelik mõistmine toob alati kaasa ka hea annuse head tahet - just need on teadmised, mille uurimisele, teadvustamisele, kiirgamisele ning jagamisele kõige rohkem energiat suunata. Need on teadmised, millest on alati kõige suurem puudus ning mille kasutegur on mitmekülgne. Neist võib kirjutada, neid võib joonistada, arhitektuuris kajastada ning igal kombel võimendada ja toetada - sellistele teadmistele tasub õnne soovida.