Minevik ja tulevik

[kindlasti on paljud nendest mõtetest nüüdseks tüdinenud: hoiatus, see kiri on jälle minu eksist]

Ühes kirjas ma ütlesin, et meie armastuse kuude hulgas polnud ühtegi õnnelikku kuud ..äkki ma mõtlesin, kui õnnelik ma olin ..pea alati, kui see kõik liikus. Lihtsalt, see kippus vaheldama tõususid ja mõõnasid :)

Tegelikult ..armastus ise on õnnelik tunne.

Mul on tunne ..selgust on vaja selles kõiges. Mõistmist. Mäletamist ..seda, et käia see lugu, vaadates kaugemalt, eemalt, kõrvalt ..käia see läbi nii, et ma saan kõigest aru. Et ma ei ole selle sees ..ehk leian mõne vea - aga zen, üldiselt, räägib ka sellest, miks see kõik hea oli.

Tegelikult oli see õppetund. Üheselt, selgelt, konkreetselt. Lihtsalt - ma kuidagi ei usugi, et midagi suhetest teada oleks vaja, mida sellest ei leia ..ma mõtlen, sügavaid ja olulisi asju. See kõik taandub ühele - yini ja yangi ühendamine endas. Seal ei ole midagi välist. Ja need küsimused ja vastused ..see suunab sellele. Ja lisaks veel ..sajad vead. Tuhanded. Väiksed, keskmised ja suured. Asjad, mida oleks pidanud tema juures tähele panema ja ravima; asjad, millele ei oleks tegelikult tohtinud tähelepanu pöörata; hetked, kui oleks tulnud keskenduda endale; hetked, kui oleks pidanud laskma lahusolemistel kordi pikemad olla - ja hetked, kui oleks tulnud need kiiresti lõpetada. Pikk, pikk vigade seeria.

Aga see lugu ..ka tema ütles hiljuti, et ta oli mõelnud, et see on õppetund. Kui me alustasime, oli väga lihtne nii mõelda; siis läks tõsiseks - ja siis tuli pettumus. Palju pettumusi; nendest kordadest, kui keegi ei käitunud hästi. Mina tean tema kohta, milliseid. Aga ma õppisin sellest väga palju - naised, kes on mulle lähimad olnud, on kõik olnud radikaalselt erinevad. Mis tähendab, et sellist nuhtlust ma ilmselt enam kaela ei saa :) So. sellist, kes minu suhtes oleks selline nuhtlus ;) Sest loeb pigem paar, kui üks. Unistus, kerglus, tõsidus, pettumus. Sest mina unistasin temast pool aastat enne, kui me üldse kohtusimegi [üle pika aja] :) ..lihtsalt, järsku tekkis sisemine veendumus.

Aga praegu, tagasivaates ..jah, me olime ka õnnelikud. Iga kord, kui me saime segamatult olla, teineteisega. Kui ei tekkinud mingit narri eiteamida - nagu näiteks see, et tänu tobedale tülile ühe aasta alguses elasin mina pool aastat Tartus ja tema samal ajal Tallinnas ja kumbki ei saand liikuda muidu, kui nädalavahetustel. Ja palju muud. Aga see võis ka hea olla ..õppetunnina oli see hea.

Ja ma püüan nüüd ..et see blogikirje oleks viimane. Sest sisetunne ütleb, et keegi ei taha seda enam pikalt kuulda, ma olen lugejad ära tüüdanud :) Nii et ma üritan nüüd huvitavamatele teemadele keskenduda..

Ma mõtlesin Kadri Siimanni kommentaarile ühele esimesele postitusele ..et üle saamine võtab pool suhte ajast. Esimene hetk kergelt rõõmustas see mõte - sest ka temal siis ju. Nüüd, praegu ..ma ei tea. Ma vastasin pisut kummaliselt, sest ma ei osanud suhtuda sellesse kuidagi ..lõpuks ma mõtlesin - võimalusi on ju lõputult. Tegelikult - mis see suhe oli? Kaks suhet ei ole ju üks ja sama asi. Näiteks, kas see oli tõeline? Aga äkki oli? Või oli see ..ma usun, et see võtab teatud aja. Siis on see selge. Isegi see ..inimesed, kellega ma olen kokku puutunud - seisukohad, üldse, võetakse ikka aastaid hiljem :) Peale paljusid situatsioone - et kas see inimene jättis kustumatu mälestuse või ei. Kas ma leidsin teised, huvitavamad, või ei. Kes oli kes. Esialgu on nii, et kõik mõjutavad su arvamust - aga kes ei ole just nõrk ja vääritu, kujundab oma arvamuse lõpuks ise ..või ka muul juhul, see lihtsalt kujuneb. Elu joonistab selle välja. Ja alles sellest hargneb tegelik igatsus või tegelik valu. Aga minu praegune tegevus on küll juba hilinenud - see meie kohtumine oli tegelikult täpselt see üks otsustav sõlmpunkt, ma usun. Millal järgmine rong tuli, mis kell oli hommikul, mida keegi alguses tundis ja mida lõpuks tundis ..see kõik mängis rolli. Ja reaalsus oli - otsustaval hetkel ei tundnud mina midagi, tema nägi mu pilku (mis ei tundnud midagi) ja me kaugenesime täielikult. Pärast olime lähedal teineteisele, aga ..tegelikult me ei usalda. Muud siin ei olegi. Mina teda, tema mind. Pole mingit põhjust enam :) Ja see kindlasti mõjutab ülesaamise aega - tegelikult, ma üldse ei tea, kummas suunas :P Vahel on see, et armastad sisimas, aga ei usalda - siis töötad iseendale vastu. Saab olla küll. Mina teen seda.