Kommentaarium, muide, on kõigile avatud ...statistika näitab, et külastusi ja lugemisi oleks, aga kommentaare ei ole seni ühtegi - mul oleks siiralt huvitav kommentaare lugeda (ning võib-olla vastata) ja diskussioon on kindlasti parim asi, mida üks tekst saab põhjustada ;) Eriti oodatud on muidugi kogemusest lähtuvad, informatiivsed või kriitilised kommentaarid :)
Millegipärast on seni kõik kommentaarid, mis kellelgi üldse on tekkinud, jõudnud minuni meili teel - diskussiooni see just ei põhjusta, kuigi ma vastan ja arvestan selliste asjadega :) Tahaks näha elu siin, see oleks ka mõnevõrra motiveeriv ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mõtlesin alguses võõrsõnade ülekasutamise eest hoiatada aga viimase paari päevaga oled seda vähendanud. See segab vähemalt alguse juures, et siin kaldutakse olemasolevatele uusi tähendusi juurde mõtlema.
ReplyDeleteAja jooksul läheks siinne sait väga tõenäoliselt järjest paremaks, kui sa jätkad.
ReplyDeleteJah ...ma kasutan võõrsõnu psühholoogia ja filosoofia valdkonnast. Kohati tuleb see sellest, et nende valdkondade mõisted on täpsemad, paremini läbi mõeldud ja kindlamalt piiritletud. Samas võiks paljudes kohtades asendada neid sõnu eesti keele mõistetega - olen ka näinud, kuidas mulle hästi tuntud võõrsõnade asendamine loomulikemate eestikeelsete sõnadega võib mõne teksti ladusust ja tunnetuslikkust oluliselt tõsta - mis tundub võõrsõnadega intellektuaalselt pingetpakkuv ja mõtlemist stimuleeriv, tundub eesti keele loomulikku sõnavara kasutades intuitiivne ja inspireeriv. Püüan vähendada lõhet ratsionaalse ja intuitiivse mõtlemise, samuti intuitiivse ja emotsionaalse tunnetuse vahel - see eeldab ehk mitme nurga alt lähenemist. Aga tõesti, võib-olla on ratsionaalsust juba liiga palju ja vürtse liiga vähe selles praes ;)
ReplyDeleteParemaks läheb see ka siis, kui ma saan jätkuvat tagasisidet :) Väga palju lihtsam on asju õigesse vormi panna ja rõhkusid õigetesse kohtadesse, kui tekib dialoog - nii et aitäh alustamast :)
Seda pole hästi märganud, mis piirides sa teemasid kirjutaksid. Nendes piirides saab ehk ka rõhuasetuse üle järgi mõelda.
ReplyDeleteMa piiran ennast vähepiiritletud asjadesse peamiselt, samuti on need seotud "vaimsusega" - olgu see siis meel, teadvus või maailmataju. Vaimsus on lai mõiste, samas paljudest asjadest selle üldnimetaja all kirjutada ei saa - kohati asjadest, mis selleks taanduvad.
ReplyDeletePiiritlen ennast üldisusega - kindlasti ei hakka siin rääkima väga konkreetsetest, kitsastest teemadest, kui üksikud põiked välja arvata; muidu, mitmesuguseid mõttekäike majanduse ja poliitika ümbruses kajastan siin - http://finantsid.blogspot.com/. Võrdlus võib näidata, et piirid on pigem paradigma piiride laadsed - et kuidas ma mõtlen -, mitte niivõrd temaatilised. Selline piiritlus on küllaltki inimesepõhine - inimene, kes loeb üht nendest kahest blogist huviga, võib olla teise suhtes ükskõikne või üldse selle peale ärrituda. Nii et piirid on minu isiksuse tahkude piirid :)
On ju ka piir füüsika ja keemia vahel, mis sest, et keemiat võib üleni kirjeldada füüsikaterminites (Maal kehtib ka vastupidine) või piir valguse kvant- ja laineteooria vahel mis sest, et need annavad samale küsimusele alati sama vastuse. Nii et piirid on pigem teemavälised, kui teemasisesed - võiksin siin kirjutada poliitikast või ärist, käsitledes näiteks majandust puhtalt inimsuhetele taandatult; võiksin kirjeldada sama asja teisiti, aga see ei sobiks siia - on mingi vaevutabatav eluline vahe, kas käsitleda raha inimestevahelise kokkuleppe, inimsuhete aspektina või käsitleda seda majandusruumis võrdleva väärtushinnanguna - või võtta seda fundamentaalselt, uurimata selle tähendust. Iga selline vaade võib anda samad tulemused, olles siiski sisuliselt erinevad - ja see tõmbab piiri, siin blogis olen ma ühe mätta otsas, kuigi see mätas on küllaltki kõrge - ja selle mätta otsas räägin pea kõikidest teistest mätastest. Samas olen ma elu jooksul nii mõnegi mätta otsa roninud, ringi vaadanud ja edasi seigelnud :)
Ma ei usu piiri olemasolusse füüsika ja keemia vahel. Mõlemad uurivad füüsilises reaalsuses toimuvaid sündmusi aga on eri nähtustele keskendunud. Need teadlased kes õppivad keemikuks või füüsikuks saavad palju ühiseid õppeaineid ülikoolides. Mõlemad peavad mõistma teadaolevaid loodusnähtuseid ja korrapärasid. Isegi bakalaureustaseme bioloogias olen pidanud kohustuslike ainetena keemiat ja füüsikat õppima.
ReplyDeleteJah, seda minagi ;) Piir on paljudes sõnades ja lähenemistes, aga sisulist piiri ei ole ...mis teeb selle heaks näiteks - teksti puhul saab siiski öelda, kas see räägib füüsikast ja keemiast (väga tihti). Kuigi kvantfüüsika ja mehhaanika vahel on palju rohkem samme..
ReplyDeleteSry - eelmises kommentaaris peaks olema "füüsika või keemia"!
ReplyDeleteSa siis üritad kasvõi möödaminnes ridade vahel kasulikke mõtteviise tutvustada. Kas sul on mingeid ideid sektide toimimisest? Loovusest oskaksid vist rohkem ideid jagada?
ReplyDeleteSoovitan praegu: http://www.studiocleo.com/librarie/jung/essay.html ...kirjutasin pikema kommentaari, aga see kustus ära :P Ma mõtlen veel nende küsimuste üle seega - loovus ja mõtteviisid on mind huvitav teema, sekte vaatlen pigem mõnevõrra ebahuvitavate (suuremas pildis) nähtustena senini ja ei ole nendega põhjalikult tegelnud.
ReplyDeleteNiisiis kirjutan iga küsimärgiga lause kohta ühe kommentaari, et need jääksid lubatud pikkusesse.
ReplyDeleteEsiteks see kasulike mõtteviiside tutvustamine. Üks oluline aspekt loovusest on süntees - ilmselt on loov süntees isegi praktilisem, kui puhas loovus ise. On uuritud, et märkimisväärne hulk avastusi, uusi leide ja saavutusi tuleb inimestelt, kes on väga hästi kursis mitme valdkonnaga, mitte ühega. (Kirja)kultuuri puhul on mitmekeelsus "kohustuslik", teaduses on palju avardumist olnud mitme teadusvaldkonnaga korraga huvituvatelt inimestelt - üldiselt on tähtis see, et kuna eri valdkonnad töötavad välja erinevaid mõtlemise ja tunnetamise metoodikaid ja viise, siis on äärmiselt oluline nende valdkondade vahele vaba voolavus tekitada.
Näiteks võib bioloog - kes tunneb põhjalikult inimrakkude koostööd ja organisatsiooni - viia läbi läbimurde sotsiaalteadustes ning samuti on lääne filosoofia üks oluline arenguliin see, et ida filosoofiat tundvad inimesed puhastavad sealt välja tahkusid, mis omakorda lääne filosoofiasse hästi sobivad, filtreerides välja ebatäpsused nendes osades, mida läänes rohkem uuritud on. Kuna ida filosoofia on arenenud sügavusse ja uurinud põhjalikult teadvust, lääne oma on arenenud detailsusse ja uurinud põhjalikult teadmist.
Iga kultuur on elujõuline tervik, kui see on aastatuhandeid püsinud - iga ebatäpsuse või segaduse ühes kohas kompenseerib midagi väga tugevat mujal, mis on aidanud püsima jääda.
Minu kirjutamise motivatsioon, muidu, on reeglina see, et mingi idee läheb piisavalt hõõguma, et see tekst tuleks juba iseenesest ;) Ma ei oskagi kirjutada väga nii, et mingil etteantud teemal vms. - teatud asjad lähevad lihtsalt oluliseks, näiteks kui ma näen mingeid tõsiseid probleeme sellest, et mingid olulised teadmised on vähe levinud või ei ole õige koha peal valdkonnapiire ületanud.
Teiseks, loovuse teema. http://www.studiocleo.com/librarie/jung/essay.html on Jungi tekst sellel teemal - tema tööd on väga head kogu loovuse temaatika ümber.
ReplyDeletePsühholoogide hulgas on tuntud ka Mihaly Csikszentmihalyi oma raamatutega "Flow" ja "Creativity" - väga ekstravertne viis asjale läheneda, erinedes tugevalt Jungi omast. Ma olen ühte neist lugenud ingl. keeles vist umbes pool (ei ole jõudnud jälle kätte võtta), teise, mis on tõlgitud, laenasin välja, aga tahan varsti läbi lugeda. Samas olen ma neist raamatutest lugenud ja pean neid olulisteks.
Loovusel on mitu aspekti - ennekõike peab see kohale jõudma; kirjutan sellest üldse eraldi blogikirje millalgi.
Sektide osas - raamatus Personality Puzzle (http://www.amazon.com/Personality-Puzzle-Third-David-Funder/dp/0393979962) on juttu uuringust, mis tehti aru saamaks, millised on süvapsühholoogilised põhjused, miks keegi peaks natsiks hakkama - siis klassikalises Saksa mõistes natsiks, mitte poliitiliselt Iisraeli vastu häälestatud inimeseks vms. See uurimus tõi välja mitmesuguseid tendentse nendes inimestes. Minu arvates see uurimus räägib ka sektidest üsna palju.
ReplyDeleteSekt, nagu kuskilt kommentaariumist lugesin, tähendab ka lihtsalt mingi peavoolu usu liiget, mis on üsna neutraalne tähendus - näiteks mõni keskajal tuleriidale saadetud teadlane oli ilmselt sektant selles mõttes -, ent see tähendab ka erakordse agressiivsusega kaitstavat üldiselt väikest usulahku.
Sekt on usuline organisatsioon, mille liikmed on valinud ühe vaatepunkti, ühe mõtteviisi, võib-olla ka ühe rahvuse, mida kindlalt kaitsta. Üldiselt on see seotud esiteks sellega, et ei suudeta argumenteerida konkureerivate vaadete vastu - kui argumente ei ole ega vajalikku vaimset selgust, et mingit sõnalist rünnakut sõnadega tõrjuda, siis hakatakse kasutama muid vahendeid; kuna sektantlus on üldiselt seotud kindlate ideedega, siis kuivõrd sekti liikmed ei ole asjas ise ka päris veendunud, siis peavad nad ennast kaitsma ka selle vastu, et keegi toob esile nende mõtetega mitteühilduvaid fakte. See tähendab isolatsiooni - ja isolatsioon ongi sekti sisu. Väikse grupi inimeste isolatsioon maailmalaiusest infovõrgust (metafoorselt;), kes arenevad mingis oma suunas ...kahe asja integreerumine oleks väiksemale asjale ohtlik, kui see on nõrgemalt põhjendatud, ja seega viivad asjad kergesti mitmesuguste kaitsevõteteni. Teiseks, kuna tegu on eraldi psühholoogilise tüübiga, kes sektidesse meelsamaini kuulub, siis kaitsevad nad ennast ehk ka muude geenide ja kultuuri eest - vähene kohanemisvõime muudab teatud inimesed eriti agressiivseks muutuste suhtes, olgu need kasulikud või kahjulikud. Selles mõttes võiks intellekti areng ja vaimne areng üleüldiselt hoida ära ka märksa pehmemaid isolatsiooni vorme, kui sektid - selliseid, mille kogukahju ühiskonnale on samas palju suurem.
Samas on oluline ka see, et mis _ei ole_ sekt - näiteks Tiibeti eraldunud ühiskonda mõni aeg tagasi oleks jabur sektiks nimetada, kuigi see vastas paljudele tunnustele. Erinevus ehk ka selles, et see ei üritanud eralduda mitte kõigi keskel, vaid oligi omaette kauges paigas?