Mind on minu suhtega seoses mitmed inimesed püüdnud järjekindlalt veenda, et teist inimest muuta ei saa - me kindlasti muudame teineteist selles suhtes. Tahaksin küsida, et kuidas saavad need inimesed mitte märgata, et teineteise muutmine on meile sedavõrd olemuslik, et meid ei saa selles asjas muuta?
Mõned ajad tagasi ilmnes meie Vabariigis paljude inimeste tendents kinnitada teistele, et maailma parandamine on mõttetu tegevus. Vahel omandab selline tegevus laiema kõlapinna, lausa organiseerituse teatud astme - tahaksin küsida, kas olete kindlad, et teete maailma just halvemaks või muudate seda niisama? Või olete kindlad, et nii teil, kui maailma parandajatel on pikk ajalugu ja seetõttu on vaja nii parandajaid kui igasuguse parandamise vastu võitlejaid? - aga muidu võiksin neile öelda, et tere tulemast maailmaparandajate klubisse!
Lisaks märkan vahel, et teisi inimesi süüdistatakse süüdistamises.
Mõnikord juhtub ka natuke raskemini märgatavat paradoksi, et keegi püüab enda vaenu õigustada, nõudes teistelt, et nad endid ei õigustaks.
Aga juhtub ka jaburamaid asju...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment