Minu üldine järeldus on see, et ehkki peale surma katkeb eneseteadvus ja mälu, jätkub mingit laadi kogemus - see võib olla praegusega võrreldes küllaltki unenäoline ja erinev.
Minu tekstid ei anna mingit selget vastust sellele, kas selline kogemus jätkub pigem materialistlikule sarnasest printsiibist lähtuvalt - vahetult näiteks nende putukate ja loomade nahas, kes meie maised jäätmed söövad - või pigem nii, nagu budismis - et sünnitakse järgmiseks eluvormiks ümber.
Kuna suur osa meie kehast on teadvustamata - teadvus moodustab meie kehast, sealhulgas ajust, küllaltki väikse osa -, siis ei ole tegemist kogu meie materiaalse struktuuriga. Alateadvus, siiski, mängib meie otsustamise protsessis väga suurt rolli. Sealjuures ei pruugi ei põletamine ega muud surmajärgsed tegevused seda kuidagi meeldivamaks muuta, ehkki ilmselt vähendavad oluliselt tõenäosust, et konkreetsed eluajal kujunenud närviprotsessid peale surma mingil kujul jätkuks. Ei ole kindel, kas selle tõenäosuse vähendamine on hea - evolutsiooniliselt kahtlane, praktiliselt võimalik, et ka see osa inimese elutsüklist on hästi välja arenenud.
Teadvust on läbi aegade püütud vaadelda järgmiste struktuuridena:
- See on aine struktuur oma loogika ja reaktsioonidega, seda ei ole loodusteaduslikus mõttes olemas. Näitan üsnagi veenvalt, et ilmselt see päris nii ei ole.
- See on mõni väli - kõige selgem kandidaat on elektromagnetväli (teadvuse omaduste ja aju elektromagnetvälja omaduste muutumises on selge ja väga tugev korrelatsioon).
- See on mõni osake - mina ise olen seda võimalust põhjalikult analüüsinud. Kuna mateeria osakestel on äärmiselt erinev keerukus, on see võimalik.
Sellisel võimalusel - et inimese kogemus jätkub peale tema surma - võib olla väga suuri implikatsioone mõiste "praktiline" tähendusele inimese jaoks, kes neid mõtestab. Vaatlen korra, milliseid küsimusi selgitaks teadus, mis neid küsimusi põhjalikumalt uurib.
Ökoloogilise tootmise ja ökoloogiliste toodete roll:
- Kerkib esile küsimus, milliselt tuleks järelejäänud mateeriat käidelda, et selle kogemus paraneks ning see saavutaks teatud heaoluga seotud seisundi.
- Arvuti tegevus, isegi, kui sinna ehitada keerukas tehisintellekt, ei ole seotud arvutiks kokku pandud mateeria tunnetega. Arvuteid, et saavutada positiivset efekti, tuleks ilmselt ehitada teisiti.
Inimhierarhiate ja muude ökosüsteemi hierarhiate struktuur:
- Kas kogemused lähevad peale surma edasi nii, et samal mateerial oleks rohkem omadusi, mis on vajalikud, et inimkeha selle omistaks? Või samadel "hingedel"?
- Kui ümbersünni teooria peaks kehtima, kuidas pakkuda parimat keskkonda enda järgmisele ümbersünnile? See võiks panna tipppoliitikud mitmesuguseid tegevusi mõnevõrra ümber hindama ka siis, kui ümbersündide teooria budistlikus mõttes ei osutu pädevaks.
- Kui jäävad budismis kirjeldatud karmilised sidemed, siis millist mõju omaks need inimesele ümbersünni järgses ruumis, kus võimuhierarhiad on purustatud ning kehtivad ennekõike kehtestatud sotsiaalsed reeglid ning taustsüsteem?
Universumi, ökosüsteemi ja loodusprotsesside ajaliselt kaugeperspektiivilisem käsitlus:
- Enamus eluajal kogutud materiaalsest varast ei oma peale surma suuremat tähendust, millega nõustuvad sealjuures huvitaval kombel pea kõik usundid ja mõttesüsteemid - välja arvatud ehk mõningate märkide põhjal osad šamanistlikud, aga ka Egiptuse maailmakäsitlus.
- Millised on ökosüsteemis toimuvad muutused tuhande, miljoni või kümne miljoni aasta jooksul? Kas ei oleks mõistlik rakendada meetmeid, et saavutada kogu ökosüsteemiks ehitatud mateeria suurem heaolu teatud ajalises perspektiivis?
- Millises suunas liigub Universum tervikuna ning kas saab astuda samme, et see moodustaks midagi võimalikult meeldivat? Usun, et see ei ole selle sajandi teema.
Aspektid, mis innustavad praegust eluviisi jätkama:
- Kuna areng eluvormideks, nagu inimene, on olnud väga pikk ja keeruline, tuleks teadvusliku elu status quot hoida ning mitte minna ökologiseerimise ning üldise heaolu saavutamisega lolliks.
- Paljalt see, et mingi osa mateeriast on saavutanud sellise kõrge teadvustatud vormi, tagab isegi väga suures plaanis, et sellisele vormile kasulikud suunad ja tegevused on eelistatud, isegi kui need on ülejäänud mateeriale esialgu kahjulikud. Kindlasti on teatud tulevikus sellistel liikidel üldise heaolu saavutamises äärmiselt suur roll.
- Siiski muudab see olulisemaks ka ökosüsteemi ning inimkonna pikaperspektiivilise jätkusuutlikkuse; plaanide lõpetamine enda surmaga on äärmuslik lühinägelikkus, mida on raske millegagi vabandada.
No comments:
Post a Comment